Presendist kalapaak

Viimase 50 aasta jooksul on maailma rahvaarv kasvanud 2,1 korda ja tarbimine on veelgi suurenenud; Mõne toote puhul pole kahtlust. Aastatel 1968–2018 (viimane aasta, mil meil on globaalseid andmeid), primaarenergia (vihjes loodusenergiale, mida inimesed ei ole muuks muutnud, nagu tuuleenergia, päikeseenergia ja muud taastuvad ressursid ja taastumatud ressursid), näiteks fossiilkütused) ja terase tootmine kasvas 3,4 korda, liha tootmine 3,5 korda ja toiduainete tootmine 2,6 korda. Autode koguarv maailma teedel on kasvanud kuus korda ja tulu toovate reisijakilomeetrite arv (tööstuse näitaja) on kasvanud umbes 24 korda. Kuid vesiviljelustoodangu kasv on kõik need numbrid alistanud.

Karpkala on Hiinas sisemaa tiikides kasvanud iidsetest aegadest, mõnel pool Euroopas on karpkala leitud ka keskajast. Hawaii kasvatab kalu madalal rannikul asuvates laavast tiikides; Mõned riigid, eriti Jaapan, kasutavad seda meetodit ka vähilaadsete, molluskite ja vetikate tootmiseks. Kuid kuni pool sajandit tagasi olid need tavad peamiselt koondunud Ida-Aasiasse, eriti Hiinasse, kus aastane toodang (sealhulgas kõik magevee-, mereloomad ja vetikad) oli vaid umbes 3,4 miljonit tonni. See arv kasvas 1970ndatel enam kui kahekordseks, kasvas kiiremini 1980ndatel ja 1990ndatel ning seejärel paratamatult aeglustus. 2018. aastaks oli globaalse vesiviljeluse eluskaalu saak (20 protsenti valkudest) aga ligikaudu 114 miljonit tonni, mis on 36 korda suurem kui 1968. aastal. Vetikate osakaal on veidi suurem kui 30 miljonit tonni, kasvades ligikaudu 51 tonni võrra. miljonit tonni mageveekalade ja 31 miljonit tonni merevesiviljeluses, mis suurendab uimeliste kalade, vähilaadsete ja molluskite toodangut 2018. aastal ligikaudu 82 miljoni tonnini.

Samal ajal kasvas looduslike kalade püük kuni 1980. aastate lõpuni, jõudes lõpuks ligikaudu 96 miljoni tonnini aastas. See tähendab, et ligikaudu 45 protsenti vees elavate liikide valgust pärineb nüüd tiikidest, järvedest, aedikutest ja puuridest, kus need liigid kasvavad.

Maailma kalanduse kasv

Allikas: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

Vesiviljeluse osakaal kogu kalatarbimises kasvas suhteliselt lühikese ajaga ümardusveast enamuseni.

Hiina kalakasvatuse toodang moodustab 58 protsenti maailma kogutoodangust ning selle neli traditsioonilist ja populaarseimat rohu karpkala, hõbekarpkala, hariliku karpkala ja suurpeade sorti domineerivad endiselt ülemaailmses vesiviljeluses, moodustades vaid umbes ühe kolmandiku kogu eluskaalust. toodetud. Indoneesia aastane toodang on ligikaudu 7 miljonit tonni, mis on teisel kohal. Panusemäär Aasias on 73 protsenti, Ameerikas alla 5 protsendi ja Euroopas alla 4 protsendi.

Lisaks karpkalale on kõige levinumad kasvanduses kasvatatavad kalad Niiluse tilapia, säga ja Atlandi lõhe (praegu leidub mitte ainult Euroopa ja Kanada idaosa rannikuvetes, vaid ka Ameerika Ühendriikide Vaikse ookeani loodeosas, Tšiilis ja Uus-Meremaal). . Valged krevetid ja vähid on kõige levinumad tehistingimustes peetavad koorikloomad; Tassikujulised austrid, Jaapani vaibakarbid ja kammkarbid on molluskite seas parimad.

Peamine väljakutse, millega tööstus väljaspool Aasiat silmitsi seisab, on tarbijate eelistused lõhe, tursa ja tuunikala osas – kõik on lihasööjad. Taimedest toituvaid karpkalasid saab toita odava teravilja või teraviljasöödaga, kuid lõhe või tuunikala ei saa kasvada ja küpseda ilma kalaõli ja kalaproteiini võtmata. Kalaõli ja kalavalk tuleb valmistada väiksemate, vähemväärtuslike sardiinide, anšooviste ja makrellide püüdmisel ning kalasöödaks ümbertöötamisega. Kasvu: sööda suhe on atlandi lõhe osakaalu tõttu vähenenud 1:1,2-ni. Keerulisem tuunikalakasvatus on alles algamas, samas kui tursakasvatus on veelgi vähem arenenud.

Allikas: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)

See tööstusharu pole vastuoluline. Tihedad tiigid ja aiad võivad tekitada keskkonnaprobleeme, eriti orgaanilise aine eraldumist, mis soodustab vetikate paljunemist ja toob kaasa geneetiliselt muundatud lõhe kiirema kasvu ja toidu tõhusama kasutamise. Kalakasvatustööstus on aga nüüd ülemaailmne äri, mille aastane väärtus on üle 250 miljardi dollari, ja see laieneb jätkuvalt, tutvustades uusi liike rohkematele tarbijatele, kes on valmis oma lemmikkalade, vähilaadsete ja molluskite eest maksma.

Briti Toitumisfondi andmetel sisaldab forell kõigist õlistest kaladest ühte väikseimat dioksiinide (teatud tüüpi keskkonna saasteaine) kogust.

1 forellifilee (79 g) sisaldab:[5]

• Energia: 490 kJ (117 kcal)

• Rasv (g): 5,22

• Süsivesikud (g): 0

• Kiud (g): 0

• Valk (g): 16,41

• Kolesterool (mg): 46

Meie PVC presendi materjal:

Meie eelis:

Kõik huvitatud pls võtke meiega ühendust:

reevoo@reevoo.net.cn

Kuum tags: tent kalapaak, Hiina, tootjad, tarnijad, tehas, ettevõte, hulgimüük, tooted